24.11-01.12 Esimene Farmikas

24ndal nägin tänu Janikale, et üks tööagentuur otsib 1-2ks nädalaks farmi kahte tüdrukut. Kuna haiglaga oli nii nagu oli ja mu päevad olid nkn suhteliselt üksluised ja igavad, siis otsustasin sinna kirjutada, igaksjuhuks. 25ndal sain kirja vastu, et teeksin skype’is videokõne nendega ja saaksime asju lähemalt arutada. Pm puuviljafarm, 1-2 nädalat, Perthist 3,5h bussisõidutee, elamine kohapeal, autot pole vaja ja palk suht norm, niiet mõtlesin et dvj. Kuna mul oli plaanis reedel vabatahtlikuks minna ühe muusikaürituse püstipanekule, et hiljem sellele samale üritusele pühapäeval tasuta pääseda ja esmaspäevaks oli mul üks grupi tööintervjuu, mõtlesin, et no teisipäevast võin siis ju farmi minna, aga sain teada, et peaksin minema kohe järgmise päeva hommikul. Noojahh, aga samas, tahtsin võimalust ikkagi ära kasutada ja olin nõus.



25nda hommikul ärkasin juba 6st, tegin pannkooke ja jooksin poodi, õnneks Henry oli nii armas ja võttis mind auto peale ja ootas pärast ära ka ja tõi koju tagasi. Poest ostsin töökindad, veepudeli, sääsetõrje ja siis nats muid asju. Sööki polnd vaja kaasa võtta, sest seal lähedal pidi linnas poode olema ja mu toakaaslastel auto. Bussipilet oli mul bronnitud, niiet pärast poeskäiku ja asjade pakkimist läksingi kiiruga bussijaama. Seal juba kõik sujus, sain ilusti bussile ja jõudsin omi kolinatega 3,5h pärast linnakessenimega Capel, kell oli siis 3.40 ja mind korjas sealt auto peale farmi omanik Trevor, kellega sõitsime farmi.

Osad farmis töötajad elavad Capelis, aga farmis kohapeal elab peale minu veel 2 eesti tüdrukut, kellega jagame väikest majakest, kus on üks tuba 2 narivoodi, kööginurga ja vannitoaga. Toakaaslastega jälle vedas, nad on väga toredad ja saime kohe hästi läbi. Nad on sama vanad kui ma ja siin olnud juba 4 nädalat. Kui kohale jõudsin läksimegi kohe poodi. Ma sain söögiasju osta ja nemad ns shopata. Kuna farmis minu telefonioperaatoriga levi ei ole, siis siin ma netti ei saa, niiet pärast poeskäiki kasutasin linnas aega, et ka internetis asjad ära toimetada mõneks ajaks.

Bossu maja

Tüdrukute auto

Viinamarjapõld

Ma magasin siin üleval

Tööle pidin hakkama järgmisel päeval ehk siis reedel (26.11) – kiivi istikute vahel. Tööks on kiivide ümbert kõik häirivad lehed ära lõigata ja ka väiksemad või koledad kiivid. Tööpäev kestab 8h + 10 ja 30min pausid. Laupäeval ja pühapäeval töötasin viinamarja istikutega. Pm sama töö, ainult lehed tuleb ära kiskuda viinamarjakobarate ümbert, et nad rohkem valgust saaksid ja ilusamad kasvaksid. Töö pole raske, õnneks pole megapalavad ilmad ka olnud, olen ikka pikkade riietega töötanud. Mütson peas ja veepudel lähedal. Klapid on ka tavaliselt peas. Ainult õlad ja kael hakkavad tavaliselt päeva lõpuks tundma andma. Rõve on see ka, et hästi palju tüütuid kärbseid on ja kiivide juures on häästi palju suuri ämblikuid, kes koguaeg ehmatavad, sest nad ilmuvad kuidagi alati siis, kui näoga kiividele hästi lähedal olen. Osad tüdrukud on siin madusid ka näinud, mina veel pole.

Täna on teisipäev ja esimene detsember. Jõulutunnet pole ja pigem nagu Eesti juuli. Käisime basseinis ujumas täna pärast tööd ja tihti on vajalik lühike lõunauinak. Täna nägin tööl olles liblikat ja lepatriinut kaa ja lambaid ja lehmi. Seni on kõik väga tore olnud, nagu laagris oleks, väga lõbus. Siuke maa hõng ja loodus ja väike onnike ja narivoodi ja lahe, midagi teistsugust vahelduseks, kuigi ma ei kujutaks ette, et oma farmipäevi 3 kuud jutti teeksin, käed on juba karedad ja need vanad pannid siin ajavad närvi, muna kõrbeb ära koguaeg.