18.12 Viimane õhtu koos majakatega

Kuna poisid olid ka laup lahkumas, siis olid meil mingid inimesed jälle külas. Mingiaeg tuli Janika ka, tõi kommi ja mingeid jõuluvärke ja kõik said endale paberkroonid. Kui külalised olid ära läinud, tuli Janika väikse pakikesega ja soovis häid jõule ja õnne sünkariks. Olin täitsa üllatunud, sest mõtlesin just, et kõik jõulude ja mu sünna ajal laiali, siis ei ole mingit tähistamist ja muret ka ja mul polndki ühtegi kingitust, aga see oli vägaaa armas. Pakis oli unenägudepüüdja (mida üliiiammu juba tahtnud), see oli valge ja mustaga (nii täppis lihtsalt) ja üks kivi, mis sobib mediteerimiseks ja tervendamiseks (niiii õige kink lihtsalt, Jansa luges mu mõtteid ja veel must-valged mõlemad). Olin väga liigutatud, nii armas ja õige kink. Janika andis poistele ka kingid ja siis mingi hetk lihtsalt mõlemad irvvad nii hullult, et Henryl oleks peaaegu banaan kurku kinni jäänd. Lõpuks kui ta juba rääkida sai, siis ütles, et nad tegid Tiigiga ka meile kingid, aga nii pool naljaga, ja kui Janika oli oma kingid ära andnud, siis Tiigi oli Henryle sosistand, et nii piinlik, et peaks salaja ära viskama need ja uued ostma reisilt. Siis saime kõik naerda ja lõpuks tõid poisid kingid välja. Henry oli Jansale teind ja Tiigi mulle. Mõlemad saime jõulupluusid, Janika valge ja kassipoegadega, ma musta ja kutsikaga (jälle nii täppis, et must ja koeraga, no mtea, superluxxx inimesed lihtsalt). Pluus sobis idekalt jaaa numpsik õhtu oli.